Laama

Laama on Lõuna-Ameerikas elav sõraliste seltsi kuuluv kodustatud kaamellane, kes elab kõrgel mägedes. Laama kodustati koos alpakadega umbes 4000 aastat tagasi. Laamad ei ole ohustatud liik. Kogu maailmas elab neid kokku umbes 3 miljonit, neist pea 70% Boliivias.

Laamad olid Inkade impeeriumis ja on tänaseni mõnes Andide regioonis kui transpordivahend, aga ka liha, villa ja naha tooraine. Erinevalt kaamelitest pole laamadel küüru. Kuigi laamad on vastupidavad loomad, suudavad nad kanda kuni 35 kg raskust. Veoste vedamiseks kasutatakse isaseid, tõuaretuseks aga emaseid. Laamad ja nende esivanemad sobivad Andide karmi kliima keskkonda, nad on vastupidavad, hõlpsasti hooldatavad ja haigusvabad. Laamasid kasutatakse lammaste, kitsede ja hobuste valvurina.

Täiskasvanud laama võib kasvada 1,7–2,0 meetri pikkuseks. Turjakõrgus on neil umbes 1,2 meetrit. Laama kaalub 130–200 kilogrammi. Laamad elavad keskmiselt 15–25-aastaseks, mõned isegi 30-aastaseks. Looma tiinus kestab 11,5 kuud ja järglasi on tavaliselt üks.

MEIE FARMIS ON 7 LAAMAT.

Laamavill on lanoliinivaba, kergekaaluline, soe ja luksuslik ning väga populaarne kudujate ja käsitööliste seas. Kodustatud laamade pehme vill võib kasvada kuni 15 cm pikkuseks.

 

Neil on peenike kael, väike ja piklik pea, pikad ja veidi sissepoole hoidvad, banaani kujuga kõrvad. 

Laamad on seltsivad ja uudishimulikud loomad, kes vajavad liigikaaslasi. Laamad on väga intelligentsed ja neid on lihtne õpetada. Nad omandavad kiiresti päitsete kasutamise, juhtimise, sõidukisse laadimise ja järelkäru vedamise. Kui nad tunnevad ohtu või end ebakindlalt, on neil komme sülitada. 

Pidev värske ja puhta vee tarbimine on laamadele hädavajalik. Nad vajavad päevas umbes 2–3 liitrit vett. Looduses olles suudavad nad vajaliku vee omandada taimedest toitudes. Laamad toituvad põõsastest, samblikest ja noortest võrsetest. Farmides toidetakse neid teravilja ja heinaga.