Alpaka

Alpakad on pärit Lõuna-Ameerika Andidest. Nad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge, kelle ajalugu ulatub Inkade riigini välja. Nad on loomult väga sotsiaalsed loomad ning neil on tugev karjainstinkt, mistõttu vajavad nad liigikaaslaste lähedust. Alpakade karjas on tavaliselt emasloomad koos järglastega ning üks domineeriv isasloom. Nad on loomult leebed, uudishimulikud ja intelligentsed loomad ning ülimalt tähelepanelikud ümbritseva suhtes.

Laama

Laama on Lõuna-Ameerikas elav sõraliste seltsi kuuluv kodustatud kaamellane, kes elab kõrgel mägedes. Laama kodustati koos alpakadega umbes 4000 aastat tagasi. Alates Kolumbuse-eelsest ajastust on Andide rahvad kasutanud laamat liha- ja veoloomana. Laamad on seltsivad ja uudishimulikud loomad, kes vajavad liigikaaslasi. Laamad on väga intelligentsed ja neid on lihtne õpetada. Nad omandavad kiiresti päitsete kasutamise, juhtimise ja järelkäru vedamise.

Ouessant'i lammas

Ouessant’i on kodustatud lammas, mis on pärit Prantsusmaa rannikuvetes asuva Ile d’Ouessant’i saarelt ja selle järgi ka nime saanud. Ta on kõige väiksem lambatõug maailmas, mistap kutsutakse teda ka bretooni kääbuslambaks. Arvatakse, et selle lamba päritolu ulatub viikingite aega. Oletatakse, et mitu sajandit tagasi jätsid viikingid oma lambad saarele ja sealsed karmid elutingimused kohandasid neist just täna meile tuttava lamba. Kääbuslammast kasvatatakse peamiselt tema kvaliteetse villa pärast.

Benneti känguru

Bennetti känguru või wallaby on Austraaliast pärit maapinnal elav kukkurloom või kukrus imetatav loom. Sellele nagu teistelegi hüppajatele iseloomulikult on tema tagajalal esimene varvas puudu, see-eest neljas varvas kujunenud tugevaks. Suurel kiirusel hüppavad nad kahel tagumisel ja väga tugeval jalal ja kasutavad oma pikka ja tugevat saba juhtimiseks ning keha esiosa tasakaalustamiseks. Esimesi jäsemeid kasutavad nad aeglaselt edasi liikumiseks ja toidu haaramiseks, enda pesemiseks ning ka võitlemiseks.

Eesti vutt

Eesti vutt on ainus Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Tõugu aretati Jõgevamaal Kaiaveres alates 1978. aastast ning tõug kinnitati 1988. aastal. Selle aretamisel kasutati Jaapani, Inglise ja vaarao vutti. Eesti vutt on ümara keha, lühikese kaela ja sabaga. Tema selja eesosa on kõrgem ja moodustab kühmu. Vuti sulestik on tuhmpruun tumepruunide vöötidega. See lennuvõimeline lind annab aastas pea 300 muna, üks umbes 10 grammi. Vutt on võimeline munema 35-40 päeva vanuselt.

Guanako

Guanako on Lõuna-Ameerikast pärit kameliid ja Andide üks suurimaid imetajaid. Guanakod elavad kuni 4000 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt Argentiinas ja Tšiilis. Guanako paistab silma suurte ja valvsate silmadega, kauni kehaehituse ja energilise sammuga. Looma hinnatakse nii villa kui liha pärast. See kameliid on võimeline jooksma märkimisväärse kiirusega kuni 56 km/h. 

Kameruni kits

Kameruni kits kuulub pygmy kitsede gruppi, mis toodi oma päritolupiirkonnast Aafrikast väljapoole. Kameruni kitse iseloomustab lõbus karakter, tugev tervis ja lakkamatu energia. Talle ei meeldi üksindus: ta on karjaloom. Käitumiselt ei erine kääbuskits teistest kitsedest, olles niisama kelmikas ja kangekaelne. Ta suudab hüpata kõrgele.